Tallinna kesklinnast väikese autosõidu kaugusel asub mere-ääres „kapteni villa“. Seda mitte viitega omaniku elukutsele, vaid arhitektuursele vormile. Arhitekt Emil Urbeli üks viimaseid eramuid haaras oma suurusega endasse arhitektuuriteadlase Karen Jagodini.
Mähe endise aedlinna ümberkujunemine eramajade piirkonnaks on loonud võimaluse uuteks huvitavateks arhitektuurikooslusteks. Margus Meola ja Vahur Sova projekteeritud maja vaatas üle ja astus sisse arhitektuurikriitik Mihkel Karu.
Põlvas toimunud Ökofest andis sisearhitekt Lauri Nõmmele põhjust sõnastada ökomaja probleemküsimusi ning uurida majade omanikelt, kuidas nemad on jõudnud looduslike valikuteni ehituskunstis.
Tabasalu pangapealse roheluse sisse varjunud betoonmaja on kui klotsidest kokku pandud legomaja, mille iga tükk on isesugune. Betoonelementidest eramu tükke käis kokku lugemas arhitektuuriteadlane Karen Jagodin.
KOKO Arhitektide projekteeritud GoSpa residentsid Kuressaares on kui kalurite hütid rannal. Kas üüritav suvituskorter võiks saada levinud alternatiiviks maamajadele ning aiandussuvilatele? Uue tõusva suvituspaiga võimalustesse sukeldus Karen Jagodin.
Sisearhitektid Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla elavad suvel perega mere taga Hiiumaal, vana Soosaare talu rehemaja rütmis. Kuidas sajandite taguste seinte vahel ennast tänapäevaselt sisse seada, jutustab omanik.
Eramu Mähel üllatab põhjamaiselt tasakaaluka fassaadi taga ootamatult emotsionaalse sisekujundusega. Karen Jagodin käis külas kodus, mille idee sai alguse värvidest: punasest ja mustast.
Kuressaare golfiväljakule on kerkinud arhitekt Terje Truumaa kavandatud eramu-golfimaja, mille keerukas vorm ja šikk sisustus pani arhitektuurikriitiku Mihkel Karu unistama elust, mis mööduks valge polosärk seljas kandilise veiniklaasi taga.
Tüüpmajade turule on tekkinud üks täiesti ebatüüpiline pakkumine – kena arhitektuuriga suvilad ja väikemajad, mille on projekteerinud Eesti arhitekt Sten Ader. Põlvamaal kohalikust materjalist valmistatud maju on lihtne ja mugav osta, nagu veendus Urmas Oja.
Arhitekt Valve Pormeistri kodumaja Tallinnas on meenutus 1960. aastate modernismist. Mitte majamuuseumis, vaid elavas kodus, kus aimdub nii valmimisjärgset optimismi, kaasaja skeptitsismi kui ka sajanditetagust idealismi, käis Karen Jagodin.
Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsioonis domineerivate, võimsate rookatuste alla maadligi surutud palktarede keskel mõjub Kutsari-Härjapea rõõmsalt kollane elamu kui värske tuulepuhang, kuulutus uue mõtteviisi ja elulaadi jõudmisest Eesti külasse. Seda, miks just sellisest talutüübist on saanud eestlaste kodu arhetüüp, seletab muuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.
Eriliste ja silmapaistvate väikemajade leidmiseks ei tule just mitte sageli pealinna mõjusfäärist kaugemale sõita. Arhitekt Karmo Tõra sai aga eramutellimuse Võrumaale, kus nüüd üks päris moodne elamu valmis. Võrulastele mõtles Urmas Oja.
Maarjamäe elamurajoon koosneb peamiselt eelmise sajandi keskpaigast pärinevatest eramajadest. Uusehitisi sealt naljalt ei leia. Üks sellistest on Kalle Vellevoogi poolt projekteeritud eramu Künnapuu tänavas, kus käis külas Mihkel Karu.
Suvila all mõtleb nii mõnigi vaarisadelt päritud maamaja, kuid tänapäevane suvila võib olla hoopis midagi muud. Kolme omanäolist Eesti suvekodu külastasid Aale Kask ja Aino Ingrid Sepp
Tallinna lähedal Lool hiljuti valminud Arhitektuuriagentuuri arhitekti Toomas Tammise projekteeritud eramu on hea näide sellest, kuidas tekib lihtne, funktsionaalne ja samas väga huvitav maja tellija ja arhitekti tihedas dialoogis, arvab Urmas Oja.
Tallinna külje all Rohuneemes asub eramu, mida tuntakse nime all „must kuup“ või isegi „must kuut“. Kui hüüdnimi „must kuup“ viitab üsna üheselt hoone modernistlikule arhitektuurile ja võib meelde tuua teatud moodsa kunsti ikoonteose - Kazimir Malevitði „musta ruudu“ - siis nimetus „must kuut“ tõmbab veidi proosalisemaid paralleele ja annab majale ka omapoolse hinnangu, paistku see siis läbi huumoriprisma või mitte. Raporteerib kriitik Ave Randviir.
Sellist nime ei kanna arhitekt Kalle Rannula projekteeritud ja sisearhitekt Anneli Vaino sisekujundusega eramu Kakumäel mitte asjata. Peale selle, et maja on valge sõna otseses mõttes, mõjub see ümberkaudsete nukumajade ja rantðolike kivimätaste kõrval tõesti valge varesena. Asja käis uurimas Urmas Oja.
Pirita jõeorus asuva stiilse suvevilla restaureerimis-sisekujunduslahendusest annab ülevaate sisearhitekt Kadri Tarbe Pärtelpoeg. Sisekujunduse autorid Leila Pärtelpoeg ja Karl Erik Tarbe pälvisid objektiga Eesti sisekujundajate Liidu aastapreemia.
Tutvustamaks keskkonnaesteetilist mõtteviisi, kiikab Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kaia Lehari oma õpilaste disainerite Heikki ja Leili Zoova eramusse.
Mind on korduvalt vaevanud küsimus, mis vahe on lihtsalt eramul ja villal. Ega tegelikult enam olegi. Nüüdisajal kasutatakse mõistet villa peamiselt luksusliku, eraldiseisva elamu kohta. Siiski, tundub mulle, oleks vahest ausam mitte iga maja villaks pidada. Pigem võiks lähtuda villa originaaltähendusest.
Ridaelamu on õigupoolest kesktee eramu ja korterelamu vahel, pole õieti üks ega teine. Tegu on Eestis alles viimastel kümnenditel populaarsust kogunud elamutüübiga, esimese vabariigi päevil igatseti ikkagi oma majakest või lepiti korteriga. Kuigipalju ridaelamuid ehitati ka nõukogude ajal, kui kooperatiivide ettevõtmisel rajati ridaelamusektsioone, näiteks nii Nõmmele kui ka Sõpruse puiestee algusesse. Murdepunkt saabus 1980. aastate lõpul, kui algas aktiivne ehitus. Eelmisest kümnendist alates sai ridaelamute tippimisest kinnisvaraküladesse on üks kinnisvaraarendajate meelistegevusi, kusjuures apelleeritakse ökonoomsele maakasutusele.
Solnessi Arhitektuurikirjastuse
OÜ Paldiski mnt 26a 10149 Tallinn, telefon 6613 754 solness@solness.ee
