Pärnu rannaparki ehitatud kortermaja püüab taaselustada linlikku suvituskultuuri, tuues meelde jalutajatest tulvil rannapromenaadid. Kalle Vellevoo modernistlikult väljapeetud hoone sees peitis ennast aga tõeline “idamaa pärl”. Suvituskorteri eksootikat ning kortermajap peensust käis oma silmaga kaemas Karen Jagodin. Eesti merelinnade, eriti Pärnu kuulsusrikast kuurortajalugu meenutades on kahetsusväärne, et tänapäeva Eestis puudub suurlinlik suvituselu. Pigem maale metsa kõikide inimeste eest peitu, seostub kaasaegsetele inimestele puhkusega, mitte linna promenaadile patseerima... Mõeldes aga suvitusarhitektuurile, seostuvad vanemate kuurortlinnade, nagu Haapsalu ja Narva-Jõesuuga puitarhitektuur ning selle filigraanne pitsilisus, Pärnuga aga 1930. aastate funktsionalism, krohvitud valged seinad ning raketisejälgedega betoon. Olev Siinmaa linnaarhitekti ajal rajatud supelhooned ning villad esindavad moodsat arhitektuuri oma parimal kujul. Just nende viimaste külge on peente niidikestega õmmeldud tänane suvitus-kortermaja, kuhu algsest eesmärgist erinevalt on ostetud kortereid ka aastaläbi elamiseks. Jättes siinkohal kõrvale kinnisvaratehingute üksikasjad, tuleb tunnistada hoone tugevat esteetilist mõju oma keskkonnas. Pikemalt juba ajakirjas nr. 5-2007... |
