Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Arhitektuurieksport

Ülar Mark

10.08.2010

Rääkides tänasest seisust Eesti arhitektuuris räägitakse aina tihedamini arhitektuuriekspordist. Miks see nii on? Kes seda eksporti peaks tegema? Kuidas tegema?

Hetkesituatsioon. Eesti Arhitektid - noored, koolitatud ja kogenud
 
Eesti projekteerimisturg ja arhitektuuribürood on mitmeski mõttes murdepunktis, arvestades maailmas toimuvaid trende ja kujunenud situatsiooni Eestis.
 
Koos majanduse kiire tõusuga loodi Eestis viimasel dekaadil pretsedenditult palju uusi arhitektuuribüroosid. Arhitektuurse projekteerimise, inseneri, maastikuarhitektuuri ja sisekujunduse büroosid oli 2003. aastal 467, kokku 2030 töötaja ja 800 miljoni rooni suuruse käibega. 2007. aastal oli juba 861 bürood 3049 töötaja ja 1836 miljonilise käibega. Büroode hulk kahekordistus, töötajaid lisandus kolmandiku võrra ja käive tõusis üle kahe korra. Majanduskasvuga võrreldes oli see vähem kui 0,5 % SKP-st.
Reeglina olid lisandujad noorte poolt loodud bürood, kes ka kohe tellimusi said – seda kas arhitektuurivõistluste abil või otsesuhtest klientidega. Tööd ei teinud mitte ainult noored arhitektid, vaid üliõpilased alates esimestest kursustest. Tänase seisuga on tellimuste mahust alles jäänud hinnanguliselt 20–30 %. Lähiaastatel tellimuste hulk ilmselt suureneb, ent tõenäoliselt jääb rakendamata ikkagi ligi pool tegevarhitektide ja arhitektuuribüroode potentsiaalist. Seega on tulevikus praktilise kogemusega arhitektuuribüroode hulk Eesti turu jaoks liiga suur. Ainus võimalus on kas teha tööd väljapoole Eestit või taanduda valdkonnast. Riigi seisukohast oleks odavam ja kasulikum ümberõppe asemel leida olemasolevale potentsiaalile rakendus. Võtmeküsimuseks on büroode ekspordivõimekuse kasv. Arhitektuuriturgu Eestis ja ka mujal maailmas eristab tavalisest ärist see, et puuduvad olulise turuosaga ettevõtted. Mitte ühelgi arhitektuuribürool ei ole nii suurt turuosa, et oleks võimalik trende luua. Kui Eesti kolm suuremat ehitusfirmat hõlmavad olulise osa ehitusturust, siis kolm suuremat arhitektuuribürood on käibelt alla 10 %. See tähendab ka väikest kasumit ja mitte väga suurt võimet panustada agressiivsesse laienemisse. See tähendab ka killustatust oma sektori huvide kaitsmisel.
Meie huvid
 
Kõik see eeldab arhitektuuribüroode endapoolset huvide defineerimist. Eesti Riik ja Euroopa Liit on defineerinud eksporti olulise majanduse võimekuse näitajana ja toetab seda läbi EAS’i erinevate meetmete, ent kuidas see peaks täpsemalt välja nägema arhitektuurivaldkonnas on tänaseni selgusetu. Selgust aitab tuua ehk EAL-i büroo-omanike sektsiooni (BOS) aktiivne tegevus. Koondatud on ekspordi arendustegevusest huvitatud bürood ja läbi riikliku (EAS) toe võiks loota tulemusi. EAS toetab ühisturundust, pakub ekspordi tuge ja võimalik on ka tugevdada ekspordivõimekust läbi klastrite loomise aga reeglina on nad arhitektuuribüroodele kättesaamatud erinevatel põhjustel. Bürood on liiga väiksed, pakutud toetused ei sobi seal kus see oleks kõige vajalikum, näiteks arhitektuurivõistlused ja omafinantseerimise osa on reeglina pool kogu projekti eelarvest, mis on arvestades büroode suurusi komplitseeritud. Turu uuringud ja turundusüritused väljaspool Eestit maksavad kokku miljoneid kroone. Neid peaks tegema korduvalt ja erinevates maades. Ei näe, et täna leiduks arhitektuuribüroosid, kes hüpoteetilise töö saamise nimel oleksid valmis sellisteks kulutusteks.
Eesti Arhitektuurikeskus on saanud toetust, et tegeleda arenduskeskusena korraldades näitusi lisaks Eestile ka välisriikides. Toimunud on sellel aastal näitus Berliini Arhitektuurikeskuses

1 | 2 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ