Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Miks? Ehk jätkuks sellele, millest me tol õhtul rääkisime

Kadri Klementi

15.11.2011

Miks? Kui lihtne, inimlik ja geniaalne küsimus. Mis, kes, kus, kuidas – see on tehniline info. Seda oskavad mesilased ka üksteisele tantsida. Aga et kunagi oli keegi, kes esimest korda küsis: “Hmm... Aga miks?”. See pidi olema üks judinaid tekitav hetk! Ja et oli keegi, kes vastas: “Eh! Hea küsimus!” ja et alguse sai vestlus.
Ma olen nautinud, et Maja-ajakirja seekordne number pani paljusid seda inimolemuslikku küsimust taaskord esitama. Vestlust alustama. Ja vestlused asjast huvitatud inimeste vahel kasvavad väga lihtsalt sütitavateks diskussioonideks.

Käesolev number sai kunagi koos Linnalaboriga toimetamiseks küsitud. Tookordne temaatiline märksõna oli linnaaktivism (urban activism). Numbri toimetamise jooksul sai teema kitsama suuna ja teistsuguse pealkirja, pühendudes täpsemalt aktivismi tagamaadele ja ajenditele. Rohkem kui linnaaktivismi otsesest kõnetamisest meeldib mulle mõelda sellest numbrist kui linnaaktsioonist endast. Tavapärase poeriiulile ilmumise asemel levis seekordsest tiraažist kakssada eksemplari tasuta lahtiste trükipoognatena linna peal: kohvikute aknalaudadel, sündmuste ustel, käest kätte, posti teel sõpradele välismaal, reisikohvris teisele poole maakera. Sümboliseerides ideede levikut juhuslikust pealtkuulmisest/pealesattumisest hea sõbra poolt saadetud viiteni, edasi jutustatud vestluseni.
 
Numbri pealkiri – Maja taga – sõnastab otsust fookus ehitatud objektidelt kõrvale suunata.  Sellele, mis on maja (või Maja) taga,ehk otsused, protsessid, tõekspidamised, põhjendused ja muud nähtamatud struktuurid, mis on ehitamise (ja selle representeerimise) taga. Mind köitis selle sõnastuse igapäevasus: majatagune kui koht, kus toimub eraelu, kus kuivatatakse voodilinu, kus beebid magavad vankrites, kus naabrilapsed kohtuvad ühisteks mängudeks, kus õhtuti grillitakse, saunast tulnuna rätikutes istutakse, vesteldakse. Ja mind köitis selle sõnastuse keeleline ja ruumiline segadus – keele kaudu asetame ruumilised põhjendused küll asjade taha, aga ajaliselt on need ju tegelikult ees, eelnevad.
 
Kui maja avalik külg ehk fassaad on see, mis meile tavaliselt linnapildis, tänavatel, arhitektuurifotodelt vastu vaatab – kas ei teki just siis vastupandamatut kihku teada saada, mis on maja taga?  Kus ja milline on see päris elu, viimistlemata mõtted, pooleliolevad arutelud, suhted ja võrgustikud, mis aitavad mõndasid plaane ellu viia ja samas takistavad teisi?
 
Kas ei ole erialaajakiri just see koht, kus päevakajalisi, poolikuid mõtteid talletada ja arhiveerida? Eriti arhitektuuri puhul, mis on ala, mille produktid jäävad nähtavaks; aastateks, aastakümneteks või isegi -sadadeks kõnetatavateks. Kas ei tundu nende püsivate struktuuride vahel kõige väärtuslikum just igapäevane diskussioon?  
Arhitektuuriajakirja olemus on omaette eraldi teema, mille põhjalikumaks arutamiseks on üks teine aeg ja koht. Praegu ma sellel pikemalt ei peatu, kuna üheainsa numbri külalistoimetajana tegutsemine annab mulle teistsuguse konteksti ja raamistiku, milles ma ei pea oluliseks konstrueerida sellekohast lõplikku argumenti või, veelgi vähem, näidiseksemplari.
 
Seekordse numbri tavapärasest erineva väljanägemise puhul ei ole tegu mitte visuaalse argumendiga, vaid protsessist ja kontekstist eraldamatu kujundusega. Külalistoimetamist sõnastasime linnalaborandi Teele Pehkiga algusest peale kaaperdamisena, kuna pidasime sisulise toimetajatöö kõrval oluliseks ka ajakirja vormi põhjalikumat läbimõtlemist. Graafilised disainerid Kaarel Nõmmik ja Indrek Sirkel, kellega tihedas koostöös käesolev füüsiline objekt sündis, andsid toimetajatööle selle vajaliku kolmanda mõõtme, nii otseselt kui kaudselt. Kujundajatega peetud arutelud ei peatunud kunagi visuaalsetel küsimustel, vaid nõudsid terve protsessi, nii terviklikuna kui ka osade kaupa, mõtestamist ja sõnastamist. Iga detail ja põhimõte oli loomulik vastus mõnele tingimusele. Ühe näitena mitmete seast: trükipoognate ehk vihikute ükshaaval väljaandmine septembrikuu

1 | 2 | 3 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ