Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Kuidas me kujundame oma linnasid ja kuidas need siis meid kujundavad

Andres Sevtšuk

07.08.2012

millised ruumilised kvaliteedid peaks me endale Suur-Tallinna planeerimisel eesmärgiks seadma? Selleks, et inimesed uusehitustega paremini suhestuksid, oleks oluline, et laiendusprojekt sisaldaks teatavaid äratuntavaid jälgi olemasolevast linnast – kas kindlat visuaalset mustrit või ühiksondlike lepete tava. Soome arhitekti Eliel Saarineni Suur-Tallinna plaan aastast 1913 polnud Tallinna ruumilise seaduspärasuse tabamisel kõige peenetundelisem, ent pakkus sellele vaatamata tervikliku nägemuse linna laiendamisest, mis mõjutas Tallinna arengut isegi nõukogude ajal. Nõukogudeaegne linna laiendamine Lasnamäele maa sisse rajatud magistraalteede abil oli olemas juba Saarineni 99 aasta taguses projektis, ehkki tänasest erinevas vormis ning teistsuguse demograafiaga.Arhitektuursed visioonid pole kindlasti ainsad ega ka peamised linna kujundavad jõud. Mis ei tähenda, nagu taolised nägemused poleks olulised – kaldun arvama, et nad suudavad mõjutada linna arengut üllatavalt tugevalt. Ent linnade vormi mõjutavad otseselt ka teised väga olulised ühiskondlikud jõud. Sealhulgas kinnisvaraturg, energiahinnad, teenuste ja vahendite usaldusväärsus, geograafilised piirangud, klimaatilised tingimused, ajalugu ning loomulikult inimeste tahe. Kõigist nendest jõududest rääkides ilmneb tõepoolest, et arhitektide ja planeerijatena on meie mõju linnadele üsna piiratud. Illustreerin seda kahe linliku vormi äärmusliku näitega.Piltidel on Beverly Hills oma väga madala asustustihedusega, mida siiski loetakse veel linlikuks – umbes 600 inimest ruutkilomeetril. Selle kõrval on teadaolevalt kõige tihedama inimasustuse kujutis: Kowloon Walled City, kus oli 1,25 miljonit inimest ruutkilomeetri kohta. Kowloon Walled City tekkimine nõudis ühekorraga palju eeltingimusi – äärmiselt spetsiifilisi ja ilmselt on neid võimatu korrata. Elektri- ja kommunikatsioonisüsteemid pidid olema piisavalt stabiilsed, et kogu piirkond tavaliste katkestuste käigus kottpimedaks ei muutuks või üle ei kuumeneks, ehitustehnika pidi olema piisavalt arenenud, et ehitada 12 korrust ilma igasuguse kraanade liikumisruumita, tervishoiusüsteem pidi tagama vajadusel abi haigetele ja nõrkadele. Kord juba valmis, on mõlemad äärmuslikud linlikud struktuurid kujundanud oluliselt elanike argielu. Näiteks Beverly Hillsis liigutakse ringi peamiselt autoga. Kui Rodeo Drive’i ümbrus välja arvata, pole kusagil mingit äritegevust. Kowloon Walled City oli seevastu täis kõiki kujuteldavad ärisid, poode ja teenused. Autod sinna lihtsalt ei mahtunud. Näeme jällegi põhjuslikkuse ringi, kus ühiskondlikud jõud loovad teatud vormi ja selle valmides mõjutab see vorm maakasutust ja meie kogemust antud kohast.Nimetatud jõudusid võib näha toimimas ka Tallinna viimase aja muutusi jälgides. Kõige lihtsam viis nende muutuste kirjeldamiseks on võrdlus nõukogude ajaga. Nimetaksin põgusalt kuus kõige silmapaistvamat sellist muutust:1. Maa ja linna vaheline suhe oli nõukogude aja riikliku maaomandi tingimustes selgem, täna näeme Tallinnas ebakorrapäraseid servi ja hajusat arengut linna äärtes. Selline tükiline laienemine on suuresti maa erastamise tulemus linna ümbruses, vähene kontroll puurkaevude üle ning seadusandlike kasvu kontrollimise mehhanismide vähesus. 2. Nõukogude ajal polnud linna peamiseks arengujõuks turumajandus. Tegelikult ehitati kõige tihedamalt linna äärealadel, nn mägedel – Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel –

< Tagasi 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ