Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Kuidas me kujundame oma linnasid ja kuidas need siis meid kujundavad

Andres Sevtšuk

07.08.2012

hea tervise juures, ei peaks ta kasvama ainult äärtes või olemasolevate struktuuride peale, vaid pidevalt neid struktuure ka muutma. Sarnaselt paljudele Euroopa paikadele on ka Tallinnas tugev muinsuskaitse, kes juhib oluliste hoonete valikut ning kaitset. Loomulikult on see vajalik, ent vaja on ka plaani lammutamise jaoks, et säilitada linna tervislik ainevahetus. Linn peab muutuma samamoodi, nagu muutuvad siin elavad inimesed ning me peame oskama neid muutusi lubada ilma, et olemasoleva linnakoe jaoks olulised kvaliteedid ei kaoks. Kuidas linnad meid kujundavadSellest, kuidas linna vorm mõjutab inimesi, on räägitud palju vähem, ehkki vastav teoreetiline baas tasapisi kasvab. Osalt on see tingitud sellest, et ehitatud keskkonna mõju ühiskondlikele või majanduslikele protsessidele on väga raske otseselt analüüsida. Teisalt ei tundu me sellele ka kuigi suurt tähelepanu pööravat. Aina olulisem on küsida, kuidas ehitatud keskkond mõjutab ja soovitavalt ka toetab meie igapäevases elus tehtavaid valikuid. Kas selline linn, nagu me ehitame, on tõepoolest ka meie soovide kohane?Olid ajad – eelkõige varane modernismi periood –, mil arhitektid uskusid, et nemad suudavad ühiskonda muuta. Pruitt-Igoe elamute õhku laskmine St. Louisis 1972. aastal tähistas kaotust arhitektuursele projektile kui ravimeetodile linna tähtsates sotsiaalküsimustes. Tagajärjed on tõsised – umbusk ja segadus arhitekti tegeliku rolli ümber. Mõned on seejärel esile tõstnud geneerilise arhitektuuri ning läinud selle mõtet otsima väljapoole sotsiaalseid kriteeriumeid. Arvan, et disainerid ja arhitektid peaks lahti ütlema arrogantsest usust nagu peaks arhitektuur oma kasutajate jaoks tegema kas kõike või mitte midagi. Suuri teemasid nagu vaesus või ebavõrdsus linnades ei saa lahendada ainult parema projektiga. Disain loeb, ent see pole ainus oluline asi. Loevad ka teised mõjutajad nagu institutsionaalne toetus, poliitika, finantsregulatsioonid ja majanduslik tugi. Disaini piiratud rolli tuleb tunnistada ning kvaliteetse linnakeskkonna loomiseks tuleb teha koostööd teiste erialadega. Paradoksaalsel kombel kinnitas Pruitt Igoe lammutamine disaini tähtsust, ehkki negatiivses valguses.Linnaplaneerimises on tekkinud tõsine vajadus ehitatud keskkonna mõjude empiirilise kirjeldamise järele. Kaasajal mõõdetakse linnades kõikvõimalikke asju – majanduslikku võimsust, turismi, importi ja eksporti, töökohtade kasvu jne. Mitte aga seda, kuidas linna vorm mõjutab kõiki neid asju. Meie City Form Lab Singapuris on otsustanud keskenduda just neile küsimustele ehitatud keskkonna mõjust. Toon siinkohal välja mõned tüüpilisemad mõjud.Ehitatud keskkond toetab teatud tüüpi käitumist – eriti mis puutub avaliku ruumi kasutamisse. Kutsuvad ja hästi kujundatud kohad tõmbavad ligi palju inimesi, seda on näidanud näiteks erinevad projektid Kopenhaageni kesklinna elustamisel. Seda kinnitab ka meie oma Vabaduse väljaku ümberehitus.Teiseks võib ehitatud keskkond tuua kaasa olulisi sotsiaalseid mõjusid. “Ainus asendamatu materiaalne faktor võimu tekkimisel on inimeste koos elamine,” väitis Hannah Arendt: “Vaid siis, kui inimesed elavad nii tihedalt kõrvuti, et tegutsemise potentsiaal on pidevalt olemas, omavad nad

< Tagasi 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ