Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Kuidas me kujundame oma linnasid ja kuidas need siis meid kujundavad

Andres Sevtšuk

07.08.2012

jõudu, ning linnade rajamine, mis linnriikidena on kõigi lääne poliitiliste ühenduste aluseks, on seetõttu tõepoolest võimu kõige olulisem materiaalne eeltingimus.” Ühiskondlik jõud, mis tekib inimeste kokku tulles ühise eesmärgi nimel linnades, on üks tugevamaid teadaolevaid sotsiaalseid jõude. Nende mõjul on sündinud rida olulisi ühiskondlikke muutusi 20. sajandil – tsiviilõiguste liikumine, kommunistlike režiimide langemine endises Nõukogude Liidus, kõige uuemana Araabia kevade liikumine. Oleks mõeldamatu, et need sündmused oleks toimunud ilma linnas kujunevate inimkogumiteta. Vahel on nende liikumiste põhjuseks linnade endi ruumiline iseloom. Tallinnas ei ole me hästi toime tulnud erinevate ühiskonnagruppide ja erineva taustaga inimeste integreerimisega. Kui vene keelt kõnelevate inimeste osakaal linnas on 38%, siis Lasnamäel on venekeelseid inimesi umbes 70%, uutes jõukates äärelinnarajoonides on neid seevastu vaid 6%. Ruumiline ebavõrdsus on otseselt seotud Tallinnas kolm aastat tagasi toimunud tänavarahutustega. Linna vorm mõjutab ka linna majandust. SKP ja linnastumise suhet maailmas vaadates on näha, et vaid vähesed riigid, kus SKP on üle 10000 dollari inimese kohta, on vähem kui 50% ulatuses linnastunud. Linnad soodustavad majandustegevust vähemalt kolmes aspektis. Neil on pakkuda suuruse faktor, mis kasvatab elanike jaoks võimaluste arvu ning laiendab ettevõtete jaoks majanduslikku skaalat. Suurus muudab kodanike sihtmärgid arvukamaks ja mitmekesisemaks, samuti tekitab turu spetsialiseeritud äridele, kes väikelinnades ei jääks ellu. Teiseks loovad linnad tiheduse, mis vähendab transpordikulusid ja suurendab omavahelise suhtluse tõenäosust. Inimeste ja ettevõtete kontsentratsioon aitab teha rohkem vähema ajaga. Kolmandaks võimaldavad linnade väljapoole suunatud ühendused – rongijaamad, lennujaamad, torud ning fiiberoptilised kaablid – meil laieneda kaugele üle linna füüsiliste piiride, suurendades sel viisil veelgi valikuvõimalusi ja vähendades kommunikatsioonikulusid nende eesmärkideni jõudmiseks. Sarnased eelised varieeruvad ka linna siseselt. Kuidas võiksime suurendada piirkondade tihedust, täpsemalt ligipääsetavust, et nad saaks rohkem tulu linnakeskkona majanduslikest eelistest? Ligipääsetavus paraneb, kui rohkem inimesi paigutatakse väiksematesse ruumidesse. Vaevalt see täna hea lahendus oleks. Ent ligipääsetavus sõltub ka linnaplaneerimisest. Tihedus kasvab, kui hooned on paigutatud üksteisele lähemale või nad on suuremad – seda näitab selgelt Tornimäe kvartal Tallinnas. Samas kui me hoiame ehitiste kõrguse ja vahekauguse püsivana, saame me ala tihedust kasvatada asukoha ühendusi parandades. Sidusam teedevõrk ja parem ühiskondlik transport võimaldab inimestele paremat juurdepääsu vähema raha eest, stimuleerides nii majanduslikku aktiivust. Selle teguri toimimist näeme sõlmpunktides nagu Kristiine ja Rocca-al-Mare, kuhu on rajatud linna peamised kaubanduskeskused. Kujundades sotsiaalset ja ruumilist muutustKuidas paremini kasutada oma teadmist inimeste mõjust linna vormile ja ehitatud keskkonna mõjust linna elanikele? Ühest küljest võime me stimuleerida teatud ühiskondlikke jõude, saavutamaks soovitud tüüpi linlikku vormi. Näiteks panna kõrge maks bensiinile, mis tõstaks transpordi hinda ja viiks lõpuks suurema linliku tiheduseni. Või vastupidi – me soodustame pigem teatud ruumiliste mustrite teket

< Tagasi 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ