Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Kuidas me kujundame oma linnasid ja kuidas need siis meid kujundavad

Andres Sevtšuk

07.08.2012

lootuses, et need mõjutavad inimeste käitumist mõnes üldises soovitud suunas. Näiteks võime me kesklinna avaliku ruumi projekteerimisele ja kasutusele kehtestada targad juhised, mis suurendaks nende kohtade kasutust. Samas pole vormi ja käitumise vahel mingit selget põhjuslikku seost. Näeme vaid võimalikku seost, mis arhitektuuri, oskusliku koordineerimise, institutsionaalse toe ning inimeste kaasatuse korral võib viia käitumise muutumiseni.Uurides tihedamalt linnaruumi tegelikku kasutamist, võiksime me ilmselt jõuda ka parema teadmiseni heade kohtade ja linnade planeerimisest. Tekib küsimus, kuidas me saame linnaplaneerimise kvaliteeti hinnata või mõõta? Ühe võimaliku meetrika näitena on Kevin Lynch pakkunud välja viis nn toimimismõõdet: elatavus, sobivus, juurdepääs, arusaam ja kontroll. Tema väitel saab neid kasutada pea iga linna puhul. Lynchi kontrolli mõistet saab laiendada ka kohandatavusele ja lõpetamatusele linnaplaneerimises, mis minu arvates on Tallinna-suguse kiirelt areneva linna jaoks olulised kriteeriumid. Muutus on linna ainus püsiv jõud ja selleks valmis olles laiendame me ka tulevaste inimeste jaoks avanevaid valikuid. Kohandatavust saab kodeerida füüsilisse projekti – näiteks hästi lahendatud teedevõrku, mis suudaks haarata väga erinevaid ehitusmahte läbi aja. Kohandatavus võib tähendada ka tegevuste tarka ajalist juhtimist, nagu näitas edukalt hiljutine Broadway muutmine jalakäijate alaks Times Square’il. Seda New Yorgi kesklinna kontekstis tähelepanuväärset liiklusmuudatust katsetati esmalt ajutiselt mõned kuud. Linn sai hinnata, kas ettepanek töötab ning vähendada sel viisil ebaõnnestumise riski. Arvan, et Tallinnas ja mujal oleks selliste lahenduste jaoks palju ruumi.Kasvu ja muutusega arvestamine võib küll hetkel tõsta maksumust ja tekitada ebakõlasid tegevuste ja vormi vahel, ent hind on veelgi kõrgem juhul, kui tulevased nõudmised meid üllatusena tabavad. Tänase Tallinna üheks suurimaks probleemiks olev suurte magalarajoonide muutmine mitmekesisemateks ning iseuuenevateks linnakeskkondadeks on hea näide, kui kõrgeks võib hind halvasti kohandatavate keskkondade puhul pikas perspektiivis minna. Teisalt – kui ehitatud keskkond on praeguse kasutusega küll konfliktis, on aga samas erakordselt võluv nagu Tallinna vanalinna või puitrajoonide puhul, siis oleme me nõus kohandama oma käitumist, mitte maju. Inimeste ja kohtade vaheline side algab hetkest, kui koht on valmis ehitatud. Kohandatavus on nii kasutajate kui ehitatud keskkonna jaoks sillaks, mis laseb sellel sidemel küpseda.Artikkel põhineb Nordic Look 2012 konverentsil “Living City” esitatud ettekandel.

< Tagasi 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6

 
© Kirjastus MAJA OÜ