Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Toimetaja veerg: Vaatamise viisid ja ühisväli

Katrin Koov, Kaja Pae

28.12.2016

Kevadel nähtud allegooriline film „Alt üles”, mille tegevus toimus otsast lõpuni ühes kõrghoones, tekitas vastakaid mõtteid. Vertikaalne ja hierarhiline ühiskonna mudel on pikka aega olnud lääne kultuuris domineeriv. Staatiline ja lõplik torn tekitab aga üksnes illusiooni kõrgemale pürgimisega kaasnevast elujärje paranemisest. Looduses on horisontaalsed liikumised hoopis jõulisemad ja lõimitud struktuurid püsivamad.

Maailmas on käima läinud uus suur rahvaste rändamine. Kodudest lahkumise põhjused on erinevad. Mõnes piirkonnas ei võimalda muutunud kliima ennast ära elatada, teises kohas on segadused viinud sõjategevuseni, kolmandas kohas pole piisavalt tööd ja väljakutseid ning tundub, et mujal terendavad paremad võimalused. Rahutus maailmas ei too rahu kapseldumine. Selleks et aru saada, mis ümberringi toimub, on kasulik avatud silmadega ringi vaadata. Eri paikade kultuuride segunemine ei ole lihtne protsess. MAJA puurib sonde erinevatesse kultuuridesse, püüdes aru saada, kuidas inimesed läbi aegade on eri kohtades elanud ja kuidas seda tõlgendanud. Ning õppida sellest, et oma koduõuel asju paremini kavandada.

Seekordse topeltnumbri kaastoimetaja Kaja Pae viib lugeja sissejuhatuseks 2000 aasta taha, tutvustades Rooma üliku Plinius Noorema Rooma lähedal asunud suveresidentsi omaniku enda pilgu läbi. Alari Allik annab aimu keskaegsete jaapani rändmunkade maailma muutlikkuse tunnetamisest, kirjeldades Kamo no Chōmei kaasaskantavat kodu. Ühisvälja otsib ka Grete Arro, uurides, milline on ruumi universaalne mõju kognitiivsetele protsessidele ja arutledes, kuidas teadmistepõhiselt kavandada ruume nii, et need oleksid inimeste põhiootustega kooskõlas. Pikemate arutluste vahele on hingetõmbeks fotoesseed, mis tutvustavad arhitektide pilke oma ajutistele või püsivamatele elupaikadele Peterburis, New Yorgis. Näeme veel, millised paistavad meie kodused kohad väljastpoolt vaadelduna ja saame teada, kuidas Veneetsia biennaali Balti paviljoni loomisega kaasnes Baltikumi taasavastamise protsess. Veneetsia biennaalist, mille keskmes arhitektuuri eetika küsimus, tuleb juttu ka pikemalt.

Selle numbri persoon on Vilen Künnapu, värvikas isiksus, kelle elukäik ja otsingud hõlmavad otsustavaid transformatsioone, mis teevad temast Eesti arhitektuurimaailma ühe rikkalikuma loominguga tegelase.

Vaatluse all on veel mitu värskelt valminud hoonet, millel kõigil erinevad saamislood. Piirilinna Narvat ja sealseid maamärke käiakse uurimas lähedalt ja kaugelt. Nüüd on sihtkohtade nimekirja lisandunud Joaoru rannahoone. Tehasemajade tootmises on pead tõstmas uus põlvkond. Samuti heidame pilgu Tartusse, kus vanalinna on kerkinud üks väga taktitundeline elamu.

Vahepeal on korjunud ka hulgaliselt võistlusi, mida tutvustavad žüriide liikmed. Lõpetuseks võib lugeda pikemalt sellestsamast filmist, millega algab seekordne toimetaja veerg. 

 
© Kirjastus MAJA OÜ