Veskitammi kortermajad Laagris

URMAS OJA

28.12.2004

Arhitektid: Kosmos
Autorid: Villem Tomiste, Ott Kadarik, Mihkel Tüür
Konstruktor: Randväli & Karema
Projekt ja valmis: 2003

Asum koosneb kahest kolme trepikojaga ja ühest ühe trepikojaga kolmekordsest hoonest ümber atraktiivse reljeefse sisehoovi, kus jätkub hoonetel algav ekspressiivne vormimäng. Kõik korterid on tihedalt keskkonnaga seotud: esimese korruse korterite side õuega toimub läbi avarate akende ja neist pääseb otse õue, teise korruse korteritest avanevad ühishoovi kohale rõdud ning kolmanda korruse korteritel, millest osad ulatuvad ka läbi kahe korruse, on eramajade suuri väliterrasse meenutavad, ca 100m2 laudpõrandaga katuseterrassid, mis liituvad eluruumidele intensiivselt kasutatavate “õuetubadena”.

Veskitammi majad muudab kodusemaks ka seik, et neisse on projekteeritud minimaalselt ruumi, mida saaks nimetada ühiskoridorideks. Iga trepp viib vaid mõnesse korteritesse. Nii tekib koju jõudmisel pingelangus juba maja välisukse lukku avades. Sisehoovis töötavad läbikumava kaldkatuse ja sik-sak ribidega trepikojad osana mahtude vormimängust, kuid on ka õue liigendavateks elementideks. Tänu nendele jääb osa majaosi aknast vaadates alati nähtamatuks, nii liigendub ja muutub asum mitmekesisemaks ka psühholoogiliselt. Trepikojamahtude etteulatuvate nurkade alt eenduvad orgaaniliste majaosadena pingid aias istumiseks. Pimedas on just läbikumavad kaldus trepikojad need, mis majadegrupist mulje loovad.

Kui tavaliselt valitakse, kas kujundada objekt huvitavamaks vormiga või faktuuriga mängides, siis Veskitammi majade juures on selles mõttes mängitud täis pangale. Mõnele võib see küll pingutatud ekspressiivsusena tunduda, ent siin töötab see ideaalselt. Kaootilise arenguga ja raskesti defineeritava identiteediga Laagri asula lausa vajas neid maju. Hoonete puitfassaadid on kujundatud nelja eri pikkusega ja nelja eri värvi laudadest, mis näiliselt kaootilise konstruktorina kokku sobitatuna moodustavad majade dekoratiivse laudise. Valem oli, et ühte värvi ja ühe pikkusega laudu ei tohi sattuda kõrvuti. Nii peaks teoreetiliselt ka ehitajate side objektiga isiklikum saama.