Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Digitaalne Water-wall

ANDRES SEVTSUK, LILY K. SONG

12.04.2008

Digitaalse tehnoloogia tulek võimaldab purskkaevude loomisel erakordselt täpset vee juhtimist. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilased on hiljuti välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab vett juhtida kuni ühe veepiisa täpsusega. Water-wall on MIT meedialaboris loodud töö, kus kasutatakse veekardina tekitamiseks tihedalt reastatud elektromagnetilisi hüdraulilisi klappe.

Purskkaev on oma olemuselt kaose ja korra liit. Ta tekib, kui inimeste insenertehnika allutab vormitu ja piirideta vee keerukaks mänguliste liikumiste koosmänguks. Juhitud veejugade kogumina muutuvad purskkaevud elusaks, edastavad lugusid ja loovad vaatemänge. Alhambra palee kitsad kanalid on nii lossiaia taimede niisutajaiks kui hingestavad külastaja kogemust – purskava vee nägemine ja kuulmine kindlates kohtades piki aiateed mõjub Hispaania sisemaa kuivas kliimas lausa uskumatuna. Villa D’Este ehitajad Tivolis lõid suurejoonelise vee vaatemängu lihtsa võtte abil, juhtides vee  raskusjõudu kasutades mööda künkanõlva alla. Samas kasutas maastikuarhitekt Andre Le Notre Versailles’is vägevate antiikkujude ja purskavate veejugadega etenduste loomiseks kõige kaasaegsemaid mehhaanilisi pumpasid.

Digitaalse tehnoloogia tulek võimaldab purskkaevude loomisel erakordselt täpset vee juhtimist. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilased on hiljuti välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab vett juhtida kuni ühe veepiisa täpsusega. Veesein (Water-wall) on MIT meedialaboris prof. William J. Mitchelli juhtimisel loodud töö, kus kasutatakse veekardina tekitamiseks tihedalt reastatud elektromagnetilisi hüdraulilisi klappe. Üsna sarnaselt ühe piksli sügavusele digitaalsele ekraanile suudab veekardin kuvada langevaid kujundeid. Water-wall võib esitada teksti, mustreid või kujundeid – praktiliselt kõike, mida digitaalsel rasterkujundil saab näidata. Ajaloolised purskkaevud kasutasid vett lugude loomisel abstraktse elemendina, samal ajal kui Water-wall annab loo kujundite abil otsekoheselt edasi.

Tehnoloogilisest küljest rääkides luuakse seina „sisu“ arvutis, still’idest või animeeritud digitaalsetest kujunditest. Seda tehakse transleerides tavalise kujundi pikslite read ja tulbad veetilkadele. Arvuti draiver avab ja sulgeb klappe seina ülemises servas vastavalt sisestatud pildi pikslite reale. Hoides ühte klappi lühikese hetke avatuna, laseb see vaid ühel veepiisal kukkuda, luues nii ühe langeva piksli. Mitme kõrvutioleva klapi avamine tekitab langevate pikslite seeria, mis moodustab rivi, ja nii edasi kuni terve kujund on loodud. Kukkuv vesi langeb maas madalasse kogumisbasseini, kust ta liigub uuesti üles klappidesse. Veehoidla ise on Computer Numerical Control (CNC) süsteemi abil loodud kiviplaat, kuhu on uuristatud mitmesuguseid madalaid reljeefmustreid. Langev vesi tekitab basseini täites põrandale erinevad mustrid, sest vesi täidab reljeefseid mustreid eri ulatuses.
Water-wall’i esitlus on kavandatud käesoleva aasta juunis Zaragoza maailmanäitusel Hispaanias. Water-wall’i tehnoloogiat kasutades luuakse ümber terve Digital Water paviljoni (Carlo Ratti Associates) vedel fassaad.

 

 
© Kirjastus MAJA OÜ