Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

City Car

ANDRES SEVTSUK

12.04.2008

Mida on autodisainil ühist arhitektuuri ja linnaplaneerimisega? 20. sajandi linnad on suuresti planeeritud isiklike sõiduautode mahutamiseks. Seetõttu näevad moodsad linnad ka tunduvalt teistsugused välja kui traditsioonilised või vaesemal arengutasemel olevad linnad. Selle asemel, et linna pidevalt autode järgi planeerida, võiksime auto ümber kujundada nii, et ta sobiks linna, kus me tahaksime elada?

Mida on autodisainil ühist arhitektuuri ja linnaplaneerimisega? 20. sajandi linnad on suuresti planeeritud isiklike sõiduautode mahutamiseks. Seetõttu näevad moodsad linnad ka tunduvalt teistsugused välja kui traditsioonilised või vaesemal arengutasemel olevad linnad. Kõrvuta näiteks Atlanta, Phoenixi või Los Angelese pilti Veneetsia, Amsterdami või Hong Kongi omaga ning võrdle pre- ja post-autokeskse linnaplaneerimise tulemusi. Planeerijate seas seostatakse autode survet enamasti liikluse planeerimisega. Tavalise lahendusena pakutakse välja aina rohkem ja rohkem infrastruktuuri, et mahutada aina kasvavat nõudmist autode järele. MIT Meedialaboratooriumi juures tegutsev Targa Linna grupp (Smart City Group) on valinud teise tee. Selle asemel, et linna pidevalt autode järgi planeerida, võiksime auto ümber kujundada nii, et ta sobiks linna, kus me tahaksime elada?

MIT uurimisgrupi ja General Motorsi koostööna sündinud projekt prof. William J. Mitchelli juhtimisel sai alguse 2003. aastal. Sellest ajast saadik on töösse haaratud instituudi eri osakondade tudengeid ja assistente ning välja on tuldud lugematute linnasõbralike autode variantidega. Kõige värskem lahendus – City Car – on kerge, elektrimootori abil töötav kaheistmeline sõiduk, mille disainis on välditud mitmeid piiranguid, mis tavaline auto linnale peale surub. Projektile on osaks saanud ka ülemaailmne tähelepanu – ajakiri “Time” valis selle üheks aasta leiutiseks 2007.  Ehk saabub linnaauto ajahetkel, mil parkimis- ja liiklusprobleemid on ületanud kriitilise piiri ning linnad võtavad energiasäästlikumaid alternatiive inimeste mobiilsuse küsimuses aina tõsisemalt. Järgnevad viis punkti kirjeldavad auto potentsiaalseid kasutegureid ning disainiuuendusi:

1) Auto on sõidu ajal sama väike kui Smart ning pargituna käib poole väiksemaks kokku. Pargitud sõidukid saab kokku lükata nagu ostukärud – nii võtab ta ainult 1/5 tavalise auto parkimispinnast. Arvestades, et liiklusummikud maksavad aja ja kütuse näol USA-le 85 miljardit dollarit aastas ja mõne ekstreemsema linna puhul nagu näiteks Albuquerque NM või Phoenix AZ on koguni 80 protsenti kesklinna maast parklate all, siis eelised nagu väiksus ja kompaktne parkimine omavad suurt tähendust.

2) City Car on rendiauto, mida saab üürida eelkõige lühikeseks ajaks umbes sama hinna eest, mis maksaks sõit ühistranspordis. Rendisüsteem on ühesuunaline – ühest rivist üüritud auto saab jätta ükskõik millisesse teise rivisse üle linna. Autokogumid paiknevad ühistranspordipeatuste ja linnaosade juures umbes 400 m vahedega – tavaline jalutustee bussi- või trammipeatuste vahel. Analoogsed kahesuunalised autorendi programmid USA-s nagu Zipcar või GoLoco (renditud auto tuleb tagastada samasse kohta, kust ta võeti) on näidanud, et üks rendiauto taolises suures süsteemis asendab umbes seitse eraautot sama sõitude arvu juures. Lisades ühesuunalise rentimise võimaluse võib eeldada isegi suuremat kasu. Üldiselt tähendab see seda, et linnas võiks vähem kui 1/7 autodest rahuldada sama sõitude arvu.

3) City Car’i juhivad neli “rattarobotit”, mille abil saab iga ratast pöörata kuni 90-kraadise nurga alla.

1 | 2 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ