Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Gunkanjima

Ott Kadarik

12.04.2011

Tilluke Hashima saar asub 15 km kaugusel Nagasaki linnast Ida-Hiina Meres. Kaldalt vaadates on saare siluett sarnane sõjalaevale, mistõttu saarel on ka teine nimi - Gunkanjima. Kohmakas otsetõlkes tähendab Gunkanjima Sõjalaevasaart (Battleship Island). Imepisike saar, vähem kui 500 m pikk ja 120 meetrit lai, on küllaltki värvika ajalooga, mille käigus sai pisikesest kaljunukist Ida-Hiina meres maailma kõige tihedamini asustatud paik ja kui vajadus seal leiduva kivisöe järgi vaibus, muutus saar omalaadi laboriks, kus võib jälgida protsesse, mis leiavad aset linnades peale inimeste jäädavat lahkumist.

Hashima ajalugu on seega tugevalt seotud kivisöe kaevandamisega. Pikki aegu on Hashima naabersaarelt  Takeshimalt, kus kivisöe maardlad olid kättesaadavad ilma kaevandamiseta, toodud sütt ümberkaudsete külade majapidamiseks. Takashima sütt hakati aga hiljem suuremates kogustes kasutama ka soolafarmides, sest traditsiooniline küte, mis põhines männipuidul, oli selleks ajaks juba otsakorral. Veelgi hiljem kui merelaevanduses hakati massiliselt kasutama aurulaevu, kannustas sealset söeäri asjaolu, et Nagasaki oli Jaapani põhiline sadam, kust korraldati laevaliiklust Hiina ja Jaapani vahel.

1869. aastal algas Takashima saarel briti kaevandusinsener Thomas B. Gloveri juhtimisel tööle Jaapani esimene moderniseeritud ja briti seadmetega varustatud kivisöekaevandus, mis osutus üliedukaks. 1887. aastal alustas Takashima eeskujul Fukahori klanni valduses oleval Hashima saarel samalaadne kaevandus, kuid kolm aastat hiljem müüs klann saare 100 000 jeeni eest Mitsubishi korporatsioonile.

Kuna kivisüsi oli toona strateegiline maavara, mida kasutati metallurgias ja sõjatööstuses, siis Jaapani-Hiina (1894-1895) ja Jaapani-Vene (1904-1905) sõdade ajal lõi söekaevandus Hashimal õitsele. Üha laieneva söekaevandamisega kaasnevat ruumipuudust leevendati sel teel, et kõik kivisöekaevandamisega tekkiv jääkprodukt ehk šlakk utiliseeriti uue ja  ehitatava pinnase loomiseks, kuhu rajati tööstust ja tootmishooneid.
I Maailmasõja ajal kasvas Jaapani vajadus söe järgi hüppeliselt, mistõttu Hashima saarele asustati hulgaliselt uusi töölisi ja teenindavat personali. Seega puhkes saarel ka laiaulatuslikum ehitustegevus, kuna elanikud vajasid elamispinda ja infrastruktuuri.

1916 kui saarel elas juba rohkem kui 3000 inimest, rajati sinna Jaapani esimene raudbetoonist konstruktsioonidega kortermaja. Selle objektiga katsetati mitmeid erinevaid betoonivalu ning armeerimise tehnikaid ja kuna maja ehitati etappidena, mille käigus lahendusi pidevalt muudeti, on tulemuseks kihiline ja veider ehitis. Hoolimata sellest oli tegu väga uuendusliku ning suunda näitava lähenemisega Jaapani elamuehituses ja siinkohal olgu öeldud, et Ameerika esimene suuremõõduline raudbetoonist (Ingalls Office Cincinnatis) ehitis oli püstitatud kõigest neliteist aastat enne seda.

II Maailmasõja ajal asustati saarele Hiinast, Koreast, Indo-Hiinast ja Okeaaniast pärit sunnitöölisi, mis on saare ajaloos üks süngemaid momente. Peale II Maailmasõda, kui kogu Jaapan oli varemetes ja käivitati ülesehitustööd, puhkes Hashima saarel uus elu, sest tärkav tööstus ja ülesehitustööd vajasid sütt rohkem kui miski muu kunagi varem.

Perioodi, mis vältas ajavahemikul 10 aastat enne ja 10 aastat peale II Maailmasõda on nimetatud Jaapani arhitektuuris pimedaks ajastuks, kuna kõik ressursid olid suunatud muudele aladele. Aga et kivisüsi oli strateegiline maavara, mis on tarvilik nii sõjatööstuses kui hiljem ülesehitusel, siis Gunkanjima saarel ei tekkinud arengus seisakut. Pigem on olnud tegu edumeelse ja uuendustele alti keskkonnaga, kus pidevalt leiti innovaatilisi lahendusi ja tehti katseid, kuidas raudbetooni ehituses kasutada.

1959. aastal oli saarel 5259 inimest ehk 835 ühe hektari kohta, mis on tänini maailma ajaloo kõige suurem mõõdetud asustustihedus. Kui saare elamiskõlbmatu tootmismaa maha arvata

1 | 2 | 3 | 4 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ