Messe Frankfurt Exhibition GmbH


 













Väljaandmist toetab
Eesti Kultuurkapital

   

Rapla keskuse remake. TAB-i satelliit – Rapla KEKi taaskasutamise töötuba

Kaur Sarv, töötoa korraldaja, Linnalabor

19.11.2013

Võib öelda, et kõik arhitektuurihuvilised teavad Toomas Reinu kaheksanurkset Rapla KEKi kontorihoonet, isegi kui ei teata midagi muud Raplast või hoone sisemusest. Rapla elanikud on viimased 20 aastat kutsunud seda maja Okta Centrumiks ja arhitektuurikirjanduses levinud KEKi nimetust ei kasutata enam. Käesolevas loos on mõlemad nimetused, et luua sujuv üleminek ja mõistetavus nii kohalikele kui kaugematele lugejatale.

2013. aasta alguses toimus Kunstiakadeemias TABi kuraatorinäitust ettevalmistav töötuba. Valiti välja 12 hoonet või kohta Tallinnas, millest üliõpilased koostasid taustamaterjalid kuraatorinäitusel osalejatele. Töötoa järel tuli kuraatoritega juttu põnevatest hoonetest väljaspool Tallinna nagu Tsooru keskus, Jäneda tehnikum või Kurtna katsejaam. Arutasime, et mahuliselt kõige rohkem ehitati nõukogude ajal väikelinnadesse ja maapiirkondadesse ning seejuures oli suur mõju kolhooside ehituskontoritel ehk KEKidel. Kiiresti viis üks mõte teiseni ja õige varsti otsustasime korraldada töötoa endiste KEK-ide teemal. Leidsin, et kõige paremaks näiteks sobiks nii vormiliselt kui oma taaskasutusotsingute poolest Rapla Okta Centrum.

Võtsime ühendust Hollandi urbanistide rühmitusega Failed Architecture (FA), kes sobis oma töötubade kontseptsiooniga hästi täiendama TABi arutelu hoonete taaskasutamise üle. Juba nende nimi “nurjunud arhitektuur” tekitas kohest vastukaja ja küsimusi. Liiati olid kohalikud mulle sageli rääkinud Okta mittesobivusest tänapäevaste normide ja vajadustega.

Tänu töötoale saime küsida, mis on ühe hoone mõistes ebaõnnestumine, läbikukkumine või “põrumine”? Kas nurjunud on ehitise välisilme, arhitektuur või on see tingitud pigem kasutusvõimalustest. Rapla hoone puhul on kadunud nõukogude ajastu ja odava kütusega majandussüsteem, mis võimaldas ja teisalt ka tingis selle ehitamise. Kas seetõttu peaks mõtlema nii nagu mõned endised kasutajad, kelle hinnangul ei ole muud teha kui lammutada, või saab oskusliku renoveerimise ja soojustamise abil pakkuda lisaväärtust nii uutele omanikele kui Rapla piirkonnale laiemas, maailma mõistes?

Failed Architecture töötubade metoodika ja korraldus

Failed Architecture töötubade eesmärgiks on uurida, miks mõnede hoonete puhul otsitakse nende lammutamisel põhjendusi arhitektuuri nurjumisest, kui tegelikult tuleks vaadelda arhitektuuri osana majanduslikest, poliitilistest ja ühiskondlikest protsessidest. Osalejatele anti ülesandeks leida võimalikult palju infot ja pilte aastaist 1960–2020, et nende põhjal luua ülevaade Okta hoonet mõjutanud arengutest, sündmustest ja otsustest ning pakkuda võimalikke tulevikustsenaariume. Tulemuseks oli 10-meetrit pikk hoone elukäiku mõjutanud sündmuste ajajoon Okta spordisaali seinal.

Osalejate uurimistöö täiendamiseks kutsusime neile esinema kümme eksperti, kes nõustasid ajajoone koostamist arhitektuuri, nõukogude-perioodi, kohaliku kultuuri ja poliitika, ettevõtluse, Euroopa Liidu toetusmeetmete ja paljude teiste oluliste KEK-i hoonet puudutavate küsimuste osas.

Rapla KEK-ist Okta Centrumiks

KEK-i hoones toimis alates 1977. aastast ühe Rapla peamise keskusena. Maja kahel korrusel olid kontorid ja hoone keskel korvpallisaal, mida sai kasutada ka kino, peotantsu võistluste või Eesti esimeste suuremate diskode korraldamiseks. Esimesel korrusel olid söökla, saun ja keldrikorrusel asuv kaheksanurkne baar.

Taasiseseisvumine ei põhjustanud kohe hoone kasutuse langemist, vaid see toimus pikema aja jooksul. Esmalt erastati Rapla KEK osade kaupa väiksematele ettevõtetele 1990ndate keskel ja nimetati ümber Okta Centrumiks. 2000. aastate jooksul kolisid seni Oktas tegutsenud väikeettevõtted Rapla keskusesse rajatud uutele äripindadele või lõpetasid kasvava konkurentsi tõttu tegevuse. Paar aastat tagasi ehitatud uus Sadolini spordihall võttis Oktalt viimased spordisaali kasutajad. Lisaks mõjutab kohalikku elu ja avalike hoonete kasutust vähenev ja vananev

1 | 2 | 3 Edasi >

 
© Kirjastus MAJA OÜ